Öeldakse küll, et “töö tegi ahvist inimese”, ometi on ahv oma elukeskkonnaga palju paremini kohanenud. Loomad üldjuhul ei rabele mõttetult, vaid tegutsevad ennastsäästvalt. Inimene aga rabab oma tervise, une ja lähedaste arvelt. Liiga palju pingelist tööd ja liiga vähe puhkust tekitab varem või hiljem probleeme nii tervisele kui isiklikule elule. Isegi kui tulemuseks on karjääriredelil tippu jõudmine, ei korva see töörabamise käigus kaotatud asju.

On vähemalt viis olulist asja, millele võiks mõelda:

1. PÜHENDUMUSEGA TÖÖ

Tehnilised oskused, koolis omandatud teadmised, “hambad ristis” visa töötegemine ei tee kellestki veel head ja edukat töötajat. Silmapaistvad töötulemused tulenevad pühendumusest ja emotsionaalsest intelligentsusest, võimest mõista iseenda ja teiste tundeid, suutlikkusest ka töösituatsioonis juhtida oma emotsioone, oskusest motiveerida nii ennast kui teisi. Vihaga tööd rügavad “töömurdjad” teevad küll töö ära, aga millise hinnaga? Enamasti makstakse neile vähem, kui nad tegelikult väärt on.

2. KEEGI POLE ASENDAMATU

Paljud töörügajad arvavad, et nad on asendamatud. Väsinud juhi juhitud firma “lonkab” juba mõne aja pärast, väsinud töötajad ei tunne töörõõmu ja on sageli haiged ning pidevalt stressis. Töönarkomaanid põgenevad sageli just koduste pingete eest tööle ega mõista, et enamasti on kodused lahkhelid just liigse töökoormuse poolt põhjustatud. Mehed on kodus liiga vähe ja naised toovad tööpinged koju kaasa, viha ja väsimus valatakse pereliikmete peale. Kui kellegi tervis täielikult üles ütleb või abikaasa lahkub, alles siis saadakse aru, et asendamatuid ei ole. Kui selline töötaja lahkub, on tema asemele tulemas mitmeid teisi.

3. TARK ARMASTAB NII TÖÖD KUI ENNAST

Tark ülemus ei ole arutu “kubjas” oma töötajatele ja tark töötaja arvestab ka teiste tööpanuse ning tunnetega. Igal targal töötajal on olemas võime ennast valitseda, kontrollida ja kehtestada. Viha ja muud negatiivsed emotsioonid on vaja õigel ajal maandada, et need ei hakkaks segama ei tööd ega isiklikku elu. Vihased töörabajad on kõige suuremad enesehävitajad ja nad muudavad ka teiste töötajate ning oma lähedaste elu ebameeldivaks. Tark töötaja, olgu ta juht või alluv, armastab oma tööd, aga armastab ka ennast, ei kurna tööga ennast ega teisi. Seepärast ongi väga oluline, et tehtaks sellist tööd, mis meeldib või tehakse vabal ajal tegevusi, mis meeldivad ja naudingut pakuvad. Vastumeelset, ebameeldivat ja isikuomadustega mittesobivat tööd on väga raske armastada. Ka meeskonna kokkupanek on väga oluline, üks ebameeldiv inimene töökollektiivis võib olla nagu tõeline “„tõrvatilk meepotis”.

4. TEISTEGA PEAB ARVESTAMA

Olgu tegemist oma pere, lähedaste või töökollektiivi kaaslastega, teistega on vaja teha koostööd. Kui inimlikud suhted unustatakse, siis midagi head sellest ei tule. Töökollektiivist, mille juht oma inimestest hoolib, ei taha keegi lahkuda. Nii võib püsiva kaadriga firmajuht olla enda üle uhke. Kui kaadri voolavus on suur, siis on midagi sisekliimas ja juhtimises “mäda”. Õige meeskonna kokkupanek on väga oluline. Oskuste ja teadmiste kõrval on olulised ka töötajate teised isikuomadused, näiteks empaatiavõime ja hoolivus. Rõõmsameelsed ja heatahtlikud inimesed ei ole sugugi kehvemad töötajad kui vihased töörabajad.

5. TÖÖNARKOMAANIA RAVI

Töönarkomaane on palju raskem ravida kui tõelisi narkomaane. Sageli viib “vikatimees” nad enne ära, kui neil mõistus pähe tuleb. Arutut töörabamist tekitab inimese sisemine sund, sellest saab päästa vaid oluliste tööväliste rollide omandamine. Näiteks armurõõmud, lastega tegelemine, reisimine, meeldiv hobi, tervisesport, meeldivad kodused tegemised jne. Sobib iga tegevus, mis mõtted tööst suudab eemal hoida. Sageli on töörabajad kodus sama hullult rakkes kui töö juureski, sest nad lihtsalt ei oska elu vabamalt võtta. On ka neid, kes vabal ajal “elupõletamise”, alkoholi või meelemürkidega pinged maha võtavad. See on juba tõeliselt enesehävituslik tee.

Peamised haigused ja hädad, mida põhjustab ületöötamine:

Pinge, väsimus, energiapuudus või jõuetus on sõnum kehalt. Keha annab märku, et on vaja võtta aega enda taastamiseks. Pideva pinge seisundis tekkib üleväsimus, millest annavad märku sagedased peavalud, emotsionaalsed probleemid, ärevus, depressioon, unehäired, seedeprobleemid, haavandid, alakõhu krambid, koliit, soolestikuprobleemid, isegi diabeet. Ka ülekaalu tõus tuleneb sageli tööstressist, rasv koguneb kõhu piirkonda, tekkib nn. “haige” rasv. Immuunsüsteem nõrgeneb, vastuvõtlikum ollakse kõikvõimalikele haigustele, eriti viirushaigustele. Lööbed, akne, psoriaas jt. nahaprobleemid ägenevad. Kui tööstressi püütakse maandada alkoholi, suitsetamise, meelemürkide, antidepressantide või riskikäitumisega, siis süvenevad tervistlaostavad harjumused veelgi. Üleväsinud olekus ollakse tähelepanematu liikluses, mistõttu ka õnnetusi juhtub rohkem. Ka tööõnnetused juhtuvad peamiselt väsinud ja ületöötanud töötajatega.

Kuidas toimida, et ennast ületöötamisest säästa?

Kui tuntakse väsimust, tuleb vähendada töötundide arvu. Juhtidel pole kasu ennast “ribadeks töötanud” alluvast ning ka üleväsinud ülemus ei suuda firmat efektiivselt juhtida. Suhted paranevad, kui aega jääb ka lähedaste ning sõprade jaoks. Isegi töö edeneb pärast puhkust paremini. Kui ülepinge tundub liiga suur, siis võiks püstitada eesmärgid sammhaaval ja liiga palju korraga ette võtta ei tasuks. Enda säästmiseks tuleb õppida ütlema “ei”. Mõne ülesande saab kindlasti ka teistele delegeerida, ei pea kõike üksi ära tegema. Oma elu peaks seadma nii, et vajaduse korral saaks ka plaane muuta. Kui töö võimaldab ja lõunapaus on ette nähtud, siis võiks selle väljaspool töökohta veeta. Isegi veerand tundi väljas jalutamist taastab jõuvarusid. Lõunapausi aeg on mõeldud puhkamiseks.

Kunagi ei tohiks jätta korralist puhkust välja võtmata ja pikk puhkus on alati parem kui paaripäevased või nädalased sutsud. Korraga on vaja puhata vähemalt kaks nädalat, näiteks talvel ja suvel. Tegelikult ei olegi vahet, mis aastaajal puhkus on, tähtis on välja puhata. Kui see ei õnnestu kodus, siis peaks vahetama keskkonda puhkamise ajaks. Organism taastub ka magades, mistõttu hea uni on väga oluline. Piisav puhkamine on vajalik eriti südame säästmiseks. Puhkuse ajal sobib iga tegevus, mis aitab tööst mõtteid eemale peletada, tähtis on tööpingest mõneks ajaks vabaks saada. Füüsilist tööd tegev inimene peaks andma kehale puhkust, vaimseid pingeid maandab aga just füüsiline koormus.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.